Tundub nagu lõpp aga nagu ei ole ka.
Postitatud: 26 Juul 2024, 00:08
Tere!
Tahtsin targematelt või siis samas situatsioonis,vähklevate inimeste käest uurida,mida teha.
Olen ausaltöeldes nõutu.Mul (34M)juhtus oma partneriga(35N) üks kurb juhtum.Käisime naisega koos väljas,tahtsime tuulutada,meil on ühine laps ja vahel on tunne,et tahaks kahekesi aega veeta.Ühesõnaga sai väljas käidud ja alguses oli kõik tore.Eks sai tarbitud alkoholi ja tantsitud jne jne ja üks hetk otsustas kaasa,minuga arutama hakkata suhte teemadel,et siis meie suhte asju.Meie suhtlus kiskus veidike valjuks ja emotsioonide väljendusest puudu ei tulnud,ühesõnaga inimesed kes seal meie läheduses olid,võisid kuulda meie asju ka pealt.Asjad vaibusid ära ja me nautisime ööelu edasi,tantsisime ja kõik oli hetkeks jälle okei.Otsustasime tuttavaga kodu sõita,viskas meid autoga ära ja ütles meile,et “ärge siis üksteise kallal võtma hakkake” ju siis oli kuulnud pealt meie veatlust,tema oli kaine muidugi.Me kaasaga noogutasime ja naeratasime ja suundusime tuppa,ausaltöeldes ei mäletagi enam milles toas tüli algas,aga suhte teemadel jätkasime ja asjad kiskusid väga kurvaks.Ma tahtsin toast lahkuda ja ütlesin enda kaasale “ma lähen minema” tahtsin maha rahuneda.Tema hakkas minu teed ukses välja plokkima ja ma lükkasin ta eemale,ta lükkas mind vastu ja takistas mul autovõtmeid köögist võtmast,mul oli pähe tulnud idee,et võiks sõita enda ema juurde linna ööbima,ise elame väikelinnast väljaspool 7km.Mille peale ma sain vihaseks ja haarasin tal kõrist ja lükkasin teda eemale,haarasin võtmed ja lahkusin,ta jooksis mulle järgi välja ja lubas politsei kutsuda.Ma sain siis teha ühe väikse tiiru meie kandis ja parkisin auto tagasi maja ette,hakkasin oma lolli tegu analüüsima ja sain aru,et see täispeaga sõitmine ei ole okei.Kutsusin tuttava järgi ja ootasin siis teda.Politsei tuli ka meie kanti,ma peitsin end võsas ja ootasin kuni tuttav tuleb,tuttav tuli ja läksin siis ema juurde ööseks,järgmisel päeval arutades naisega,vandus ta,et ta menti ei kutsund,mida ma ei usu,see oleks olnud kuradi hea kokkusattumus.Kahetsen oma lollakat tegu,pole kunagi ühtegi naist väärkohelnud ja ausaltöeldes häbi on,olen talle seda kõike seletand ja vabandust palund,aga meie suhe on nüüd täiesti teistsugune.Ma tõmbusin nii endasse talve perioodil ja olin endas pettund ja ghostisin kma kaaslast.Tema arvas,et ma ei armasta teda enam ja “lukustas oma tunded” nagu ta ütles.Nüüd oleme proovind kevadest saati asju parandada.Kohati tundub nagu paraneks,ta soovib minuga koos aega veeta,on öelnud,et tahab usaldust tagasi saada,minu vastu aga see ei käi nipsust.Intiimsust pole sellest päevast kuni siiani olnud,olen ise meeleheitel,ei tea kas mu naine enam suudabgi mind armastada nii nagu ennem ja kas meie vahel see intiimsus ka tagasi tuleb.Ta nagu ka üritab ma näen ja ma ka üritan aga mul hakkab vist endal see üritamine üle jõu käima,ma tegin valesti ma tean,aga kas nüüd ongi kõik?On see normaalne?Kas ma pean aega andma?Kas ma pean suutma selle üle elada,et olla tugevam paar?Kas see on võimalik?Ehk oskab mõni naine aidata mind nendes küsimustes.Ma armastan teda endiselt.
Tahtsin targematelt või siis samas situatsioonis,vähklevate inimeste käest uurida,mida teha.
Olen ausaltöeldes nõutu.Mul (34M)juhtus oma partneriga(35N) üks kurb juhtum.Käisime naisega koos väljas,tahtsime tuulutada,meil on ühine laps ja vahel on tunne,et tahaks kahekesi aega veeta.Ühesõnaga sai väljas käidud ja alguses oli kõik tore.Eks sai tarbitud alkoholi ja tantsitud jne jne ja üks hetk otsustas kaasa,minuga arutama hakkata suhte teemadel,et siis meie suhte asju.Meie suhtlus kiskus veidike valjuks ja emotsioonide väljendusest puudu ei tulnud,ühesõnaga inimesed kes seal meie läheduses olid,võisid kuulda meie asju ka pealt.Asjad vaibusid ära ja me nautisime ööelu edasi,tantsisime ja kõik oli hetkeks jälle okei.Otsustasime tuttavaga kodu sõita,viskas meid autoga ära ja ütles meile,et “ärge siis üksteise kallal võtma hakkake” ju siis oli kuulnud pealt meie veatlust,tema oli kaine muidugi.Me kaasaga noogutasime ja naeratasime ja suundusime tuppa,ausaltöeldes ei mäletagi enam milles toas tüli algas,aga suhte teemadel jätkasime ja asjad kiskusid väga kurvaks.Ma tahtsin toast lahkuda ja ütlesin enda kaasale “ma lähen minema” tahtsin maha rahuneda.Tema hakkas minu teed ukses välja plokkima ja ma lükkasin ta eemale,ta lükkas mind vastu ja takistas mul autovõtmeid köögist võtmast,mul oli pähe tulnud idee,et võiks sõita enda ema juurde linna ööbima,ise elame väikelinnast väljaspool 7km.Mille peale ma sain vihaseks ja haarasin tal kõrist ja lükkasin teda eemale,haarasin võtmed ja lahkusin,ta jooksis mulle järgi välja ja lubas politsei kutsuda.Ma sain siis teha ühe väikse tiiru meie kandis ja parkisin auto tagasi maja ette,hakkasin oma lolli tegu analüüsima ja sain aru,et see täispeaga sõitmine ei ole okei.Kutsusin tuttava järgi ja ootasin siis teda.Politsei tuli ka meie kanti,ma peitsin end võsas ja ootasin kuni tuttav tuleb,tuttav tuli ja läksin siis ema juurde ööseks,järgmisel päeval arutades naisega,vandus ta,et ta menti ei kutsund,mida ma ei usu,see oleks olnud kuradi hea kokkusattumus.Kahetsen oma lollakat tegu,pole kunagi ühtegi naist väärkohelnud ja ausaltöeldes häbi on,olen talle seda kõike seletand ja vabandust palund,aga meie suhe on nüüd täiesti teistsugune.Ma tõmbusin nii endasse talve perioodil ja olin endas pettund ja ghostisin kma kaaslast.Tema arvas,et ma ei armasta teda enam ja “lukustas oma tunded” nagu ta ütles.Nüüd oleme proovind kevadest saati asju parandada.Kohati tundub nagu paraneks,ta soovib minuga koos aega veeta,on öelnud,et tahab usaldust tagasi saada,minu vastu aga see ei käi nipsust.Intiimsust pole sellest päevast kuni siiani olnud,olen ise meeleheitel,ei tea kas mu naine enam suudabgi mind armastada nii nagu ennem ja kas meie vahel see intiimsus ka tagasi tuleb.Ta nagu ka üritab ma näen ja ma ka üritan aga mul hakkab vist endal see üritamine üle jõu käima,ma tegin valesti ma tean,aga kas nüüd ongi kõik?On see normaalne?Kas ma pean aega andma?Kas ma pean suutma selle üle elada,et olla tugevam paar?Kas see on võimalik?Ehk oskab mõni naine aidata mind nendes küsimustes.Ma armastan teda endiselt.