Tundub nagu lõpp aga nagu ei ole ka.

Kogemusi, nõuandeid ja toetust igapäevaste väljakutsete ja rõõmude kohta.
Vasta
Rouge90
Postitusi: 2
Liitunud: 25 Juul 2024, 23:42
Sugu:

Tere!

Tahtsin targematelt või siis samas situatsioonis,vähklevate inimeste käest uurida,mida teha.
Olen ausaltöeldes nõutu.Mul (34M)juhtus oma partneriga(35N) üks kurb juhtum.Käisime naisega koos väljas,tahtsime tuulutada,meil on ühine laps ja vahel on tunne,et tahaks kahekesi aega veeta.Ühesõnaga sai väljas käidud ja alguses oli kõik tore.Eks sai tarbitud alkoholi ja tantsitud jne jne ja üks hetk otsustas kaasa,minuga arutama hakkata suhte teemadel,et siis meie suhte asju.Meie suhtlus kiskus veidike valjuks ja emotsioonide väljendusest puudu ei tulnud,ühesõnaga inimesed kes seal meie läheduses olid,võisid kuulda meie asju ka pealt.Asjad vaibusid ära ja me nautisime ööelu edasi,tantsisime ja kõik oli hetkeks jälle okei.Otsustasime tuttavaga kodu sõita,viskas meid autoga ära ja ütles meile,et “ärge siis üksteise kallal võtma hakkake” ju siis oli kuulnud pealt meie veatlust,tema oli kaine muidugi.Me kaasaga noogutasime ja naeratasime ja suundusime tuppa,ausaltöeldes ei mäletagi enam milles toas tüli algas,aga suhte teemadel jätkasime ja asjad kiskusid väga kurvaks.Ma tahtsin toast lahkuda ja ütlesin enda kaasale “ma lähen minema” tahtsin maha rahuneda.Tema hakkas minu teed ukses välja plokkima ja ma lükkasin ta eemale,ta lükkas mind vastu ja takistas mul autovõtmeid köögist võtmast,mul oli pähe tulnud idee,et võiks sõita enda ema juurde linna ööbima,ise elame väikelinnast väljaspool 7km.Mille peale ma sain vihaseks ja haarasin tal kõrist ja lükkasin teda eemale,haarasin võtmed ja lahkusin,ta jooksis mulle järgi välja ja lubas politsei kutsuda.Ma sain siis teha ühe väikse tiiru meie kandis ja parkisin auto tagasi maja ette,hakkasin oma lolli tegu analüüsima ja sain aru,et see täispeaga sõitmine ei ole okei.Kutsusin tuttava järgi ja ootasin siis teda.Politsei tuli ka meie kanti,ma peitsin end võsas ja ootasin kuni tuttav tuleb,tuttav tuli ja läksin siis ema juurde ööseks,järgmisel päeval arutades naisega,vandus ta,et ta menti ei kutsund,mida ma ei usu,see oleks olnud kuradi hea kokkusattumus.Kahetsen oma lollakat tegu,pole kunagi ühtegi naist väärkohelnud ja ausaltöeldes häbi on,olen talle seda kõike seletand ja vabandust palund,aga meie suhe on nüüd täiesti teistsugune.Ma tõmbusin nii endasse talve perioodil ja olin endas pettund ja ghostisin kma kaaslast.Tema arvas,et ma ei armasta teda enam ja “lukustas oma tunded” nagu ta ütles.Nüüd oleme proovind kevadest saati asju parandada.Kohati tundub nagu paraneks,ta soovib minuga koos aega veeta,on öelnud,et tahab usaldust tagasi saada,minu vastu aga see ei käi nipsust.Intiimsust pole sellest päevast kuni siiani olnud,olen ise meeleheitel,ei tea kas mu naine enam suudabgi mind armastada nii nagu ennem ja kas meie vahel see intiimsus ka tagasi tuleb.Ta nagu ka üritab ma näen ja ma ka üritan aga mul hakkab vist endal see üritamine üle jõu käima,ma tegin valesti ma tean,aga kas nüüd ongi kõik?On see normaalne?Kas ma pean aega andma?Kas ma pean suutma selle üle elada,et olla tugevam paar?Kas see on võimalik?Ehk oskab mõni naine aidata mind nendes küsimustes.Ma armastan teda endiselt.
naine
Postitusi: 7
Liitunud: 24 Mai 2024, 12:10
Karma: 4

Ma tahan sind esmalt kiita julguse eest, et jagasid oma lugu ja tundeid siin foorumis. Mul on südamest kahju, et oled sellises keerulises olukorras. On täiesti arusaadav, et sa tunned end segaduses ja meeleheitel.

Sinu kirjeldus näitab, et teie suhetes on olnud palju pinget ja valu. On väga oluline, et te mõlemad annate endale ja teineteisele aega paranemiseks. Usalduse taastamine võtab aega ja see protsess ei ole lihtne. On tähtis, et mõlemad pooled panustaksid ja püüaksid leida ühise keele.

Soovitan kaaluda professionaalset abi, näiteks suhte- või pereteraapiat. Spetsialistid saavad aidata teid läbi töötada emotsioonide ja probleemide, mis on tekkinud. Samuti on oluline, et sa räägid oma tunnetest ja mõtetest ausalt oma partneriga, kuid samal ajal ka kuulad tema vajadusi ja tundeid.

Püüa meeles pidada, et isegi rasketes olukordades on võimalus paranemiseks ja kasvuks. Kui mõlemad olete valmis töötama suhte nimel ja toetama teineteist, siis on võimalik taastada armastus ja intiimsus. Oluline on kannatlikkus ja pidev suhtlemine.

Soovin sulle jõudu ja rahu sellel keerulisel teekonnal. Kui vajad täiendavat tuge, siis ära kõhkle küsida abi siin foorumis või professionaalidelt.
Oma Elu Looja
Postitusi: 3
Liitunud: 06 Juun 2024, 12:07
Karma: 1

Hea teema algataja!

Julgus abi küsida on algus asjade paranemise suunas. Saan aru, et püüate suhteid parandada. Sinu kirja põhjal tundub, et teil mõlemal on usalduse kaotus partneri suhtes. Usaldusega on selline lugu, et see ei taastu üleöö. Usalduse taastamiseks on vaja nii sõna kui tegu ja püsivust, kannatlikkust ka rasketel päevadel.
Aus on siinkohal öelda ka seda, et elus juhtub nii, et isegi kui süda tunneb armastust, siis mõistus teab, et ilma usalduseta suhe ei püsi.
Mida sina saad teha?
Aus, avameelne, kaine, ilma süüdistusteta vestlus on alati hea. Väga hea on minna paariteraapiasse või eraldi teraapiasse. Professionaalne terapeut ei süüdista, ei anna hinnanguid, ei vali pooli. Terapeut aitab näha teie mõlema osa juhtunus ning aidata kätte teeots lahenduse suunas. Mõlemad partnerid võiksid näha oma rolli, sest kunagi pole 100% ainult üks partner vastutav. Kas te olete kunagi rääkinud rahulikult, millist suhete kumbki tahab? Mis on teie ühised väärtused? Millised on hirmud? Mis olukorras tunneb end kumbki haavatavana, ohustatuna, ärevuses? Mis on teie kumbagi jaoks lähedus, intiimsus? Need võivad mehel ja naisel olla vägagi erinevad. Mis eesmärgil te koos olete? Ainult armastus või kirg või ühine majalaen lõpmatuseni koos ei hoia. Kuhu teie suhe võiks liikuda 5 aasta pärast? 10 aasta pärast?

Soovin teile ka eraldi iseenda sisse vaatamist. Mõnikord on inimesel mingi endale teadvustamata vajadus rahuldamata ja oodatakses seda partnerilt. See on illusioon, et teine inimene suudab täita kõik vajadused. Kas sa tead, mida sa ise tahad? Kuidas sa saad ise endale pakkuda seda, mida vajad?


Abi küsimine on tugeva inimese tunnus ja oma loo siin jagamine on suur julgus.
Armastust ja meelekindlust!
Rouge90
Postitusi: 2
Liitunud: 25 Juul 2024, 23:42
Sugu:

Oma Elu Looja kirjutas: 09 Aug 2024, 15:31 Hea teema algataja!

Julgus abi küsida on algus asjade paranemise suunas. Saan aru, et püüate suhteid parandada. Sinu kirja põhjal tundub, et teil mõlemal on usalduse kaotus partneri suhtes. Usaldusega on selline lugu, et see ei taastu üleöö. Usalduse taastamiseks on vaja nii sõna kui tegu ja püsivust, kannatlikkust ka rasketel päevadel.
Aus on siinkohal öelda ka seda, et elus juhtub nii, et isegi kui süda tunneb armastust, siis mõistus teab, et ilma usalduseta suhe ei püsi.
Mida sina saad teha?
Aus, avameelne, kaine, ilma süüdistusteta vestlus on alati hea. Väga hea on minna paariteraapiasse või eraldi teraapiasse. Professionaalne terapeut ei süüdista, ei anna hinnanguid, ei vali pooli. Terapeut aitab näha teie mõlema osa juhtunus ning aidata kätte teeots lahenduse suunas. Mõlemad partnerid võiksid näha oma rolli, sest kunagi pole 100% ainult üks partner vastutav. Kas te olete kunagi rääkinud rahulikult, millist suhete kumbki tahab? Mis on teie ühised väärtused? Millised on hirmud? Mis olukorras tunneb end kumbki haavatavana, ohustatuna, ärevuses? Mis on teie kumbagi jaoks lähedus, intiimsus? Need võivad mehel ja naisel olla vägagi erinevad. Mis eesmärgil te koos olete? Ainult armastus või kirg või ühine majalaen lõpmatuseni koos ei hoia. Kuhu teie suhe võiks liikuda 5 aasta pärast? 10 aasta pärast?

Soovin teile ka eraldi iseenda sisse vaatamist. Mõnikord on inimesel mingi endale teadvustamata vajadus rahuldamata ja oodatakses seda partnerilt. See on illusioon, et teine inimene suudab täita kõik vajadused. Kas sa tead, mida sa ise tahad? Kuidas sa saad ise endale pakkuda seda, mida vajad?


Abi küsimine on tugeva inimese tunnus ja oma loo siin jagamine on suur julgus.
Armastust ja meelekindlust!
Väga äge,et inimesed soovivad aidata ja vastavad.Eks me mõlemad tõesti oleme usaldusväärsusega on/off ja ma proovin olla mõistev,saan aru,et see on pikk tee,see on raske tee,aga ma tean,et suhe kui selline ongi teisega arvestamine ja kõik mis teine teeb ei pruugi meeldida.Tänaseks võin öelda,et on näha veidike märke,et mu kaasa ka ikkagi on näidand,et tal minust ei ole ükskõik,ma armastan teda väga ja olen nõus ootama ja ehitama üles kõike uuesti.Äitäh teile!
Vasta