Laps õpib gümnaasiumis, väga hästi, sots.elu ka korras ja toimib, kodune elu samamoodi tavaline. Viimasel ajal oleks nagu äravahetatud. Kas tõesti on asi selles, et vaheaeg algas ja nüüd siis avastas, et ei olegi midagi teha ning sööb koduste närve? See kõik on muutunud viimasel kuul ja enne seda sai kõigiga läbi ning tavalised teismeliste nägelused olid normi piires. Kohati on tunne, et sellise käitumise on tinginud mingi väline mõjutaja (inimene) aga ma ei ole selles veel kindel. Väidab, et nii ei ole. Ta paistab praegu ise ka väga hädas olevat, segu vihast/kurbusest/üksindusest jne. Tööle suvisel ajal keeldub minemast, sest tema on laps ja tahab puhata. Ühelt poolt saan sellest aru aga teisalt mitte. Mingi osa suvest võiks ju taskuraha teenida. Seda enam, et kulutused tema kosmo ja muude asjade peale on päris suured. Olen üksikema ja lapsi on peres veel, eelarve ikkagi piiratud.
Sai veidi segane jutt vist, nii palju ketrab see peas.
