Keskeakriis?

[Anonüümne 5]

Ma lihtsalt pole kunagi aru saanud inimestest kes on rahul. Elavad oma 3 toalises korteris terve elu ja käivad samal kohal tööl. Ma samuti tahan koguaeg rohkem ja paremini, aga kõigil vist pole nii. Pole kunagi arvanud, et see muutub ja tegelikult on kõrini mul et koguaeg tõmban end ribadeks uue investeeringu nimel ja ise ei ela tänases päevas. Kui midagi uut enam ei taha, siis ela tänases päevas nagi poleks homset ja investeeri endasse. Enda arengusse, reisi, vaata kuidas elavad teised kultuurid ja näe asju täiesti teise nurga alt. Tee restart endale.

[katrin40]

Kui võimalik, siis reisiksin palju

https://kauneushoitolacare.ee

[Anonüümne 6]

Kuid äkki elu "Põlvas" ja "töö raamatukogus" ongi see, mis neid õnnelikuks teeb? Ja mina räägin ettevõtlusest, investeerimisest, pingutamisest, loomisest, rahvusvahelisest karjäärist ja edasi pürgimisest olukorras, kus see on minu tee, mitte nende? Ma võiks muidugi seda neilt küsida, aga ma vist ei ole vastusteks valmis

Naljakas kokkusattumus. Meil on mehega kahe peale neli tädi, kellest kõige rõõmsamad, õnnelikumad, toimekamad on need kolm, kes töötavad justnimelt väikekohtade raamatukogudes. Jagub neid teatrisse ja kinno, näitustele ja kontsertidele. Üks neist ei armasta reisida, aga see-eest teised kaks uhavad mööda maailma. Mees on kõigil esimene ja tore. Lapsed suured. Kas elu tippteadlase või lihakonmbinaadi direktorina oleks kuidagi kindlalt parem...ei usu.