Mida teha lolli lapsega?

[tulelill]

Tere kõik,

loodan, et keegi saab aidata. Ma olen ema ja mul on üks armas laps, aga viimasel ajal olen märganud, et ta tundub natuke lollim kui teised lapsed. Ta ei saa asjadest nii kiiresti aru ja vahel teeb asju, mis ei ole väga nutikad. Siin on mõned näited:

1. Ta üritab korduvalt panna ruudukujulist klotsi ümmargusse auku, kuigi olen talle mitu korda näidanud, kuidas see käib.
2. Ta ei mäleta oma parimate sõprade nimesid ja kutsub neid pidevalt valesti.
3. Kui me mängime peitust, jääb ta tihti peitu nii, et jalad paistavad välja või peidab ennast samasse kohta, kus eelmine kord.
4. Ta sööb aeg-ajalt liiva mänguväljakul, kuigi olen talle öelnud, et see ei ole hea mõte.
5. Ta ajab segamini oma parema ja vasaku käe ning ei oska veel oma kingapaelu siduda.

Ma ei tea, mida teha või kuidas teda aidata. Kas keegi on olnud samas olukorras või oskab midagi soovitada?

Ette tänades,
Murelik ema

[Anonüümne 1]

Kui vana laps on?

[Fosiil]

Sa pead pöörduma perearsti ja psühhiaatri poole, kes saadavad lapse edasistele uuringutele. Ühtlasi tuleks uurida lapse nägemist ja kuulmist.

[tavakasutaja]

pole ilus last lolliks nimetada, ehk lihtsalt veidi aeglasema arenguga.

[Anonüümne 2]

Lahendus on väga lihtne: ärge uut juurde tehke.

[Fosiil]

pole ilus last lolliks nimetada, ehk lihtsalt veidi aeglasema arenguga.

Selline sõnastus oli kummaline küll tõesti.

[Anonüümne 3]

Mille üle ma imestan, on see, et postituses pole mainitud kõige olulisemat - lapse vanust. Väiksema lapse puhul pole näit. vasaku ja parema käe segiajamine või enda peitmises nii, et jalad jäävad välja, mitte midagi erilist. Paljud teevad nii.

Ruudukujulise klotsi ümmargusse auku surumine võib tulla lapse visadusest ja jonnakusest - ta proovib, ebaõnnestub ja proovib uuesti - kas tõesti siis ei saa? Täiskasvanut võib häirida täiskasvanut häirida, et laps ei pea ei pea teda ruudukujulise klotsi ümmargusest august läbisurumisel mingiks autoriteediks ("Ma ju ütlesin sulle, et nii ei saa!"). Aga väikestele lastele on looduse poolt kaasa antud, et nad ei loobu kiiresti, vaid püüavad ebaõnnestumisest hoolimata ühe uuesti ja uuesti. Miks see nii on? Sellepärast, et kui väike laps ei oleks visa ja mõne istuma potsatamise peale loobuks üritamast - siis ta ei õpiks ju mitte kunagi kõndima, näiteks. Mõne asja puhul (kus elukogenud täiskasvanu juba ette teab, et see pole võimalik) võib väikelapselik visadus tunduda tüütu, kuid midagi ebanormaalsest selles pole.

Üldiselt, selliseid asju peaks võtma huumoriga ja küll laps lõpuks saab oma kogemuse kätte (et ruudukujulist klotsi ümmargusest august läbi suruda tõesti ei saa, et kui jalad paistavad, leiab teine ta kergesti üles jms.). Peaasi, et lapsele endale sisendama ei hakata, et ta on loll.

[Egalitaar]

Oluline oleks teada vanust, ja tegelikult ka sugu. Aeglasem areng, teatud etapil, on täiesti normaalne. Inimesed on erinevad. Pisierinevused ei näita veel kõrvalekallet. Kui kahtled, siis räägi lastearstiga. Aga ma usun, et pole midagi tõsist.

[Lily]

Ainuke asi, mida tegema pead, on otsida endale abi enne kui see lapse psüühikat mõjutama hakkab. Teil on ilmselgelt enda lapsepõlvest halvad mälestused (nt kiusati?) ja nüüd kannate oma ebakindlust lapsele üle. Ta tunnetab väga hästi mida vanemad temast tegelikult arvavad

[Anonüümne 4]

Isegi kooli ajal rividrilli tehes leidus massiliselt neid kes pöördusid parema käskluse ajal vasakule.